Niisiis vana aastanumber sai töiselt ära vahetatud uueks, paljulubavaks numbriks. Tööjuures oli seda teha päris mõnus.
Alguses tööle minnes, sellisel üsnagi erilisel päeval siiski, oli mul tuju küll täiesti null. Tõesti ei olnud tuju teha tööd, vaid hoopis kõvasti pidu. Aga graafik on graafik, ja nii pidi olema. Kuid mida aeg edasi, seda paremaks tuju läks, peamiseks heatuju teguriks olid joogid, mida me hakkasime tasuta saama barmenidelt. Ja nii ta hakkas minema. Topeltrummi koks topeltrummi koksi otsa, vahele veel topeltmillegagiveel koks jne. Avastasin uue nipi kiiresti purjakile jäämiseks. Nipp on nimelt selles, et tuleb teha kõige kangem koks mis võimalik ja tõmmata see niiii kiiresti sisse ära kui inimene üldse jõuab kõrrest imeda(siinkohal soovitangi kõrt) ja peale seda hakata kiiresti raskeid asju tassima igalepoole. Nullist 0.8 promillini 20 sekundiga - olemas! Kordasin sellist tegevust umbes 3-4 korda kuni tundsin end juba väga huvitavalt.
Hea positiivne asi oli veel ka pooletunnine paus, mis meile anti keset tööpäeva ilutulestiku vaatamiseks ja omavahelisteks õnnitlusteks. Niiet igati produktiivne aastavahetus. Sai raha teenida, purju juua ja seda aega isegi nautida :). Töölt saime lahti kell pool viis hommikul, mida peale läksime koju, korkisime Vana Tallinna Tõnuga, ja jõime seda kahekesi elutoas, nagu tõsiselt vanad ja elukogenud enda 60ndates mehed, pitsidest. Hiljem liitusid meiega ka Merle ning ta ema, kellega vestlesime kuni kella 10ni hommikul kõikidest maailma sündmustest. Vahepeal tegi mulle ka üllatuskõne onu, kellega rääkisime ka selle aja sees oma 2h kasulikku juttu. Mida rohkem pitse sai tõstetud seda rohkem hakkas uni õlale laskuma, ja saigi minna mõnusalt ära unemaale.
Uus päev ei toonud midagi erilist endaga, ärgates sai minna peale väikest söömingut ja pesemist ilusasti tavapärast tööd tegema.
Küll oli aga uus nädal tore. Esmaspäeval oli nimelt viimane päev, mil Merle vanemad meie juures olid. Seetõttu valmistasime suure hea korralikut Eestipärase õhtusöögi koos kõige vajalikuga. Eesti verivorstid, kodutehtud päris oma hapukapsas, must leib ja mida kõike veel. Kõhu sai täis vähemalt, ja veel kuidas. See oli siis selline rahulikum õhtusööma. Soovisin Merle vanematele head tagasireisi ja läksin isegi ära unne.
Nüüd kui tagasi hakata mõtlema, siis ega ma ei mäletagi väga mida me järgnevad päevad tegime, järelikult polnud midagi tähtsat. Küll aga mäletan ma reedet. Sest reede oli see päev mil ma sain palka. Sain lõppudelõpuks oma ühe kuu üürivõla ära makstud ja ka uue kuu üüri. Ning jäi ka veel raha üle. Niisis mõtlesin, et lähen linna ja ostan endale uued kõlarid, millest ma olen juba niikaua unistanud, sõnaotseses mõttes.
Läksimegi siis Tõnu&Merlega linna. Käisime ülilahedates poodides. Tõsiselt palju lahedaid asju, mida saaks raha vastu vahetada, aga mõistus pidi siiski säilima. Me käisime igalpool. Käisin isegi Bullringi Marketil esimest korda. No nii kahtlaseid müüjaid pole ma varem näinud. Ise arvan et 70% asjadest mis seal müügil olid, on varastatud. Aga noh, pakutakse hea hinna eest, miks ka mitte. Päev lõppes sellega, et omastasin endale linnapealt suure 120cm x 100cm plakati Times Square'ist, Creative'i kõlarid ja lisapadja voodisse. Ostudega rahul, seadsin kõik nii kiiresti ülesse kui võimalik ja sai kiirustada tööle.
Töö lõppedes läksime koju, ja juba meie tänava nurgal oli vastas Ally kannutäie Sailor Jerry'se rummikoksiga. See rumm on maailma parima maitsega, forreal forreal!! Käisime tanklast läbi, võtsime õllenapsu ja läksime koju ning hakkasime seda kõike jooma. Ally oli koos tüdrukutega(Merle ja Katrega) käinud Gatecrasheris pidu panemas, sest see oli nimelt Merle viimane õhtu Birminghamis. Ja oii see õhtu oli tore. Palju jooki, veelrohkem nalja ja haigeid videosi. Siinkohal tänusõnad Katrele, kes seda kõike filmida suvatses!! Hea materjal tulevastele põlvedele näitamiseks, kuidas peab pidutsema. Aeg lendas nii, et kell oli juba 5 hommikul, Ally ja Katre läksid koju ning meiegi vajusime magama. Mina nimelt elutoa diivanile.
Oiiijahh, hommikul ärgates. POHMELLLLLLLLLL!! Esimese asjana kui silmad diivanil lahti tegin, nägin Demi't(Meriti mustanahaline poiss-sõber) seismas elutoas ja käes oli 5KILO KANA. Kõik, kes teavad stereotüüpseid nalju mustanahalistest ja kuidas nad kana armastavad, siis te saate aru miks ma kõva häälega naerma hakkasin. See oli ulme!! Mõni aeg pohmelliga chillides tuli mul mõte, et koristaks natuke ja hakkasin oma kõlareid tuppa tagasi viima, kui nägin aga midagi roosat pohmas silmade eest mööda vilksamas. Vaatasin üle, mis asi see on ja nägin siis, et keegi korralik naljamees oli mul varbaküüned ROOSAKS värvinud!!!! Oii seda nalja. Lõpuks sain ikka teada, et selle kavala teo taga oli Demi ise. Tundub, et minu hommikune heatahtlik rassismihõnguline naerupahvakas sai oma tasutud karistuse.
Egas midagi, Merle meigieemaldus viguriga sain küüned puhtaks, pesin ka ennast pohmellist värskemaks ja läksime linna. Sest sööki oli vaja organismi saada. Tegime siis väiksed eined, seal kus töötan. Saab ju 50% allahindlust, miks ka mitte. Kõhud täis, ja läksime linnapeale aitama Merlel igasuguseid viimaseid oste tegema, enne kui ära sõidab. Päev venis jälle nii pikaks, et kui lõpuks koju jõudsime, oli 10 min aega sättida tööleminekuks. See oli üks rängemaid tööpäevi elus!! Lõpuks tagasi kodus olles, oli otseloomulikult voodi parim koht kuhu minna, ja sinna ma ka jäin, järgnevaks 12ks tunniks.
Praeguseks hetkeks on mul parim tunne maailmas. Ma olen lihtsalt avastanud enda jaoks selle vähese ajaga nii palju ideid ja mõtteid, mis on tähtsad. Sellele andis veel head hoogu eilne kinoskäik, kus käisin vaatamas filmi "127 tundi", mis pani tõsiselt positiivselt elu üle järele mõtlema. Mul on preagu kõik mõtted nii korras, aura on paigas ja kõik on ülihea. Kandev mõte, mis on mul selle paari nädalaga välja sündinud, on see, et igaüks teist elage oma elu nii nagu te tahate. Keskenduge nendele asjadele, mis teile meeldivad, jätke kõik muu kõrvale. Ja pange tähele, hoolimata rahast ja edust esialgu, tõusete te sellisele tasemele, mis hämmastab teid endidki. BUT ALL YOU GUYS NEED, IS THAT ONE LITTLE STEP! :)
Peace, I'm out!
