Tervist kõik kodused keda olen suvatsenud hüljata ja ka kõik ülejäänud kaasmaalased. Siit alustab minu blogi ja vestan teile lugusid siitpoolt maailma otsast.
10.sept
Reis siia Inglismaa pinnale algas 10 sept. Kõigepealt alustasin Tartust 5:30 bussiga sõitu Riia lennujaama. Sõit oli eriti rõvedalt pikk ja mis selle veel vastikumaks tegi oli Riia linnas sõitmine viimased poolteist tundi. Ja kui kellegile ei meeldi Eesti liiklus või ühistransport siis minge uurige tipptunnil Riiat.
Lõppudelõpuks jõudsin siis lennujaama pärale. Eriti rõve rahvamöll, tassisin oma 30 kilo pagasit bussist välja lennujaama ja hakkasin uurima kuna check-inida saab. Närv oli täiesti ületanud igasuguse normaalsuse piiri, niiet isegi inglise keelt ei osanud enam. Kuid pärast kogu seda puterdamist sain ma kuidagimoodi ikka aru kuhu ja kuna ma minema pean. Ootasin siis umbes tund aega oma check-in'i, mille jooksul ma kontrollisin umbes 10 korda kaaludel oma pagasit, sest mingi 2-3kg oli koguaeg üle. Lõpuks mingid asjad ära söödud ja teised minema visatud, sain rahulikult check-ini järjekorda minna. Järjekord oli pikk aga lõpuks sain oma pagasi kleebise pileti peale ära ja tatsasin rahulikumal sammul juba käsipagasit ja taskuid tühjendama. Minu idiootsuse ja arusaamatuse tõttu pidin pagasis oleva poole liitrise mahla ära viskama, sest teadupärast nii palju ei või lennukisse kaasa võtta.
Edasi sammusin nüüd värava poole, kus lennuk väljuma pidi, ootasin veel mõnikümmend minutit ja astusin lennukile. Sain hea aknaäärse koha, ja see tunne lõpuks seal lennukis olla oli lihtsalt nii priceless. Lend väljus 12:45. Kõik pinged ja närvid jäid sinna rõvedasse Riiasse ning nüüd olin juba õhus ja lendasin. Lend oli täiega mõnus, polnud ju umbes 3 aastat lennukiga lennanud. Lennukipeal vaatasin oma tutikast läpakast House'i kuuenda hooaja esimest osa, mis oli päris huvitav isegi, näha House'i sellises asutuses. Aga see selleks, nüüd maandusime Bristoli pinnal kohaliku aja järgi 13:45 ja ajavahe on 2h. Läksin oma pagasit nõudma, sain pagasi kenasti kätte ja alustasin teekonda lennujaamast välja, mis oli oodatust palju lihtsam. Ostin sealt eest piletiputkast pileti Bristoli kesklinna. Astusin bussile ja oli 45 minutit natuke rahulikum jälle olla. Aga läbi selle linna sõites oli kõik nii imelik, mulle polnud nagu veel kohale jõudnudki et kusagil Inglismaal olen. Nägin umbes mingis lambi mäest alla sõites paremat kätt pirogovi :D ja mingeid muid imelikke asju. Pluss veel see segaudus et siin see liiklus on ju absoluutselt teistpidi ja veel mitumitu asja millest tookord veel midagi aru ei saanud. Aga Merle ei valetanud absoluutselt kui ütles, et ma imestan kui ma Inglismaa busse ja ühistransporti näen. No nii inimlikus bussis pole ma mitte kunagi sõitnud. Lõpuks Bristoli bussijaama jõudes istusin pingile ja pidin ootama poolteist tundi oma National Expressi mis mind siis Birminghami viis. Terve selle tunni ja poole jooksul nägin ma no nii palju huvitavaid inimesi. Täiesti uskumatu. Inimesi oli täiesti seinast seina erineva välimusega. Tulles Eestist kus praktiliselt kõik inimesed on täielikud copycat'id, siis see oli küll omamoodi kogemus.
Lõpuks tuli see national express ja algas järjekordne sõit, seekord kahe tunnine. Ja lõpp-punktiks oli Birmingham. See niinimetatud maaliini buss oli kah nii ülimugav. Ja isegi turvavöö pidi bussis olles peale panema, täiesti wat the fuck. Teine maailm. Kogu selle 200km jooksul mis me sõitsime oli maantee kuue rajaline. Mul oligi ainult hämming hämmingu otsas.
Ja lõpuks siis jõudsingi Birminghami. Tulin bussist maha, sain oma kohvri kätte ja natukene õrnalt riivasin ühte kaasreisijat oma kohvriga ja kutt hakkas ise nii hullult vabandama. Mul oli nagu wat, mis ma nüüd tegema pean, mina ju sõitsin sulle oma kohvriga sisse. Vabandasin vastu ja ei saanud ikka midagi aru. Reaalselt nii viisakad inimesed!!! Edasi liikusin bussijaama ja nägin juba Tõnut ja veel ühte mingit venda, lõpuks tuli välja et see tundmatu on Ally ja tänu temale saime me autoga minu uude koju. Selleks hetkeks olin reisinud kokku 14h ja 40min.
Uus kodu on päris äge, pikk koridor, elutuba, seal elutoas ootas mind Liis, kes tahtis mult räigelt raha saada :D ja veel mõned inimesed keda polnud ammu näinud. Edasi läksin trepist ülesse kus näidati mu tuba ette. Minule meeldib, üksi elamiseks ideaalne tuba ja kõik asjad on olemas. Ma arvasin et ainult voodi ja laud on olemas aga isegi laual on sahtlid ja riidekapp on uksega ja siis on veel üks kapp millel on palju sahtleid ja veel üks väiksem kapp millel on uks ja wc on toas. Täiesti super, arvestades mu ootusi! Ja voodi on kusjuures isegi suurem kui mul kodus, niiet ainult thumbs up! Liis kolis tollel samal päeval siit minu toast välja kui ma tulin niiet õnneks ei pidanud kellegagi seda väikest tuba jagama, mis algul küll plaanis oli. Mõne aja pärast tuli üks selle maja elanik veel koju, nimelt üks Jacob, hispaaniast pärit vend, kes hakkab ka minuga samas koolis käima. Sellel samal õhtul kutsuti muidugi kohe peole, KOHE jälle vaja jooma hakata :D. Aga oma suure väsimuse tõttu suutsin ma sellele ära öelda. Tõnuga käisime kohalikus tanklas, ostsime tubakat sest tobi oli vaja. Ja kujutad ette 25g lahtine tubakas ilma flavour'ita maksab üle 120kr, võrdluseks meil eestis maksab 40g cherry choice'i pakk 67kr. Kuid noh tobi oli vaja ja niisis ostsime tolle ära. Pakkisin ennast sisse lõpuks, kõik läksid kodust minema, kes jooma kes tööle ja läksin elutuppa telekat vaatama ning sinna ma ka ära vajusin mõneks tunniks ning lõpuks kobisin oma voodisse.
11.sept
Hommikul läksin alla kööki endale putru või midagi tegema ja kohtusin veel ühe majaelanikuga, Meritiga. Tema kaudu me siia majja endale toad saimegi. Tema käib samuti seal samas koolis mida mina ja Jacob alustame. Ehk siis Merle on ainuke erak kes koolis ei käi aga teenib perele raha küll ilusti :D. Niisis jah kõigiga tutvutud ja siis ärkas Tõnu ja siis ka Merle, kellega me linna läksime. Tegid nö väikest tutvustust uuele turistile. Kesklinn on sitaks äge, ikka täiesti suurlinn ja mulle räigelt meeldib. Ajasime siis mingeid asju, käisime igasugustes poodides. Nägin ära 1£ poe ja isegi 0.99p poe kus sai igapäevaseid tarbekaupu palju odavamalt kui vaata et Eestis. Ja isegi täiesti tavalises mingisuguses väikses riietepoes olid juba nii lahedad asjad müügil, ja jumala soodsa hinnaga. Lemmikumad poed olid aga kindlasti NEW ERA pood, kus müüdi niii super ilusaid mütse. Ja teine haige koht oli Foot Locker, kus müüdi jumala haigelt kenasid jalanõusid, mille olemasolust kusagil Eesti kaupluses võid ainult unistada. Ja ikka ütleme ligi kolm-nelisada krooni odavamad ka. Pärast mitmetunnist tiirutamist kesklinnas siirdusime ühte kiirtoidu kohta, võtsime mõned ampsud ja läksime neid sööma siis Birminghami pirole. Mis on tegelikult, kui ma õigesti mäletan, hästi suur kiriku ala kus noored niisama chillivad ja joovad ka võibolla alkoholi, who knows. Pärast parki hakkasime tagasi kodupoole liikuma, nägin ära ka kus kool umbkaudselt asetseb ja läksime teepeal olevasse "Warehouse" poodi. Mulle meenutas hästi suurt vararealiseerimiskauplust. Seal oli hästi palju erinevat träna. Ükskõik mida hing ihaldab. Ja hästi soodsa hinnaga. Sealt edasi astusime kodu poole ja teepeal helistas Liisu ning kutsus õhtul meid Radisson SAS hotelli 30ndale korrusele peole. Kuna Merle ja Tõnu olid jälle tööl siis mõtlesin et heaküll lähen vast ise siis. Merit räägiti ka nõusse ja õhtul mingi kella ajal tulid Liisu, Katre ja Ally meie maja juurde taksoga ja sealt edasi siis radissoni. Seal oli üks Eesti tüdruk, kelle poiss John elas seal radissonis. Liftiga üles minnes läksid isegi kõrvad lukku, nagu lennukis juba vms. Tuba oli neil päris äge seal üleval, aga seda vaadet ei anna küll mitte millegagi võrrelda, see oli lihtsalt haige. Nägi absoluutselt kogu birminghami. Ma käisin kunagi Londonis selle London Eye peal ja muarust isegi too polnud nii äge. Kõige haigem oli aga see mis meelelahutus nendel rikkuritel oli, kes selles korteris elasid. Kutid olid reaalselt väljas ühte kohta, mida nende aknast sealt ülevalt hästi näha oli, kleepinud mingi superliimiga ühe naelased asfalti külge ja siis naersid neid inimesi kes neid korjata üritasid :D. Uskumatud inimesed.
Hakkasime siis seda bailat mängima koos punšiga mida külalistele külakostiks pakuti. Baila nagu baila ikka lõppes ära ja siis panid kutid reaalse muusika põhja, panid käima laserid ja tossumasina. Nagu mingisugune klubi pilvedes oleks olnud. Kuid noh inimesed massiliselt vedu ei võtnud sellest ja lõpuks pidime minema edasi kusagile veel. Läksime siis ära välja mina, ally, katre, merit ja hakkasime minema, tee peal oli mingi kutt pikali ja kiirabi abistas teda ja järsku olid ally ja katre kadunud. Läksin tagasi leidsin katre ülesse hotelli eest, ally oli ülesse läinud, katre läks järgi ja siis ootasin neid seal all. Siis kõndis mööda järsku mingi pere, ema ja isa koos väiksemate lastega, noh nii 10-12 aastased. Siis see tütar seal pirtsutas ja tõmbles midagi nii et isa võttis enda ja naise õlud ja valas keset tänavat maha ja küsis siis tütre käest et noh kas seda sa tahtsidki, mille peale ema virutas isale vastu nägu, isa kõndis minema koos lastega, ja ema tuli sinna hotelli ette ühte nurka, tõmbas seeliku ülesse ja kuses keset hotelli esist ning ütles ainult excuse me. Normaalne õhtu!!!:D Lõpuks tulid kõik alla, võtsime takso ja läksin koju. Koju jõudes kutsus Jacob enda tuppa suitsetama, suitsetasime ära, ja tuli hea uni =)
12.sept
Hommikul ärkasin jälle hästi vara, ilmselt oli reisiväsimus veel sees. Läksin süüa tegema, korrusekaaslased veel magasid. Kui nad lõpuks üles ärkasid hakkasime õhtuks plaani mõtlema. Jacob käis välja idee minna BarOne'i sest Fresher's week oli juba alanud. Niisis läksime õhtul kaheksa ajal BarOne'i. Võtsime erinevaid jooke. Jagerbomb'e ja muud huvitavat. Tantsisime natuke ja läksime edasi walkabouti. Tee peal nägin öist Birminghami, mis oli nii haigelt ilus. Täiega palju tulesid igalpool, suured hooned, väiksed mingid valgustatud sillad. Hästi hästi kena! Võtsime sWalkabout'ist mõned tiirud õlut, tantsisime räigelt ja moshisime. Muusikat oli seinast seina. Kohapeal kohtusime veel ühe eestlase Steveniga, kes käib ka seal UCB's. Minuarust kõik noored, kes koolis käivad siin linnas, käivad just selles koolis. Panime veel jooki natuke ja siis Steven koos oma inglastest tundengitest sõpradega käis välja idee minna Maltingsisse(see on siis nö ühika kompleks). Läksime mingi korruse kööki, ja järsku oli see köök rahvast täis. Jacob eksles ka kuidagi viisi sinna kohale :D. Alkoholi oli lademetes, kõik tasuta. Ja kuna saadi teada et me oleme fresherid siis hakati meid retsima, mis tähendas seda et tasuta alkoholi kallati vägisi suust sisse. Pudelid lükati suhu ja aeti vertikaali. Niiet aind kallas kõrist alla! Väga võimas pidu oli, palju uusi tutvusi ja sealt läksime siis edasi koju. Kodus suitsetasime natuke jälle ja ära unemaale!
