Töine aastavahetus ja lubadused uueks tulevaseks aastanumbriks

Tervisi saadan järjekordselt uue postitusega
Niisis möödas on ära peetud jõulud. Jõulud algasid siis meie jaoks German Christmas Market'i külastamisega, kuhu läksime Tõnu&Merle ja Allyga. Võtsime väikse õlu sealt, mis tegi külma olemise veel külmemaks. Võtsime ka natuke sööki ja Ally ostis endale didgeridoo, kes teab mis see on, see on õnnelik inimene. Põhimõtteliselt on see pikk puidust või sarnasest materjalist pikk seest õõnes nö puhkpill.
Niiviisi seda siis mängitakse:

Jõulumarketilt ära tulles, ütles Ally et ohh varastame jõuluuuse ka. Ma mõtlesin, et nonoh teen nalja kaasa ja ütlesin  et loomulikult paneme veel katuse peale kah kui koju sõidame. Ja siis sain aru, et kutt mõtleb seda päriselt ja ütles et liiguta seda aeda, liigutasin eemale veits, kutt võttis kuuse ja siis tassisime selle autosse ning nii kiiresti kui võimalik selle lume sees sõita oli, sõitsime meie maja juurde ja panime kuuse elutuppa. Tuled ka ilusti peale ja kõik oli väga viis, täitsa jõulutunne kohe ja ka muud majaelanikud olid väga  rõõmsad :)  Edasi läksime kõik Ally juurde kellel seisab maja hetkel tühjana kuna kõik tüdrukud on läinud ära Eestimaale mõneks ajaks. Ally valmistas siis natuke süüa, tegi ka Mulled Wine'i pliidil, mida kange alkoholiga individuaalselt hiljem üle piserdasime. Tegime ka vesikat üle pika pika aja. Üleüldiselt oli õhtu väga mõnus. Järgmisel päeval läksime siis poodi aga enne poodi minekut varastasime Ally juurest, Regina köögikapist päris ehtsad Salvesti mulgikapsad. Poest ostsime siis kõike head paremat mida arvasime vaja minevat, ja otseloomulikult täiesti viimase raha eest.
Jõulusööming järgmisel päeval toimus rahulikult, olime meie kolmekesi (Tõnu&Merle ja Mina). Õhtusöök sai kena, väga kena ja maitsev. Kahju ainult et minu leitud nö verivorstid, mis ma arvasin olevat verivorstid, olid hoopis põdraliha toorvorstid ja maitsesid kohutavalt. Peale selle väikse eksimuse oli kõik muu aga väga super! Ja mis kõige toredam üllatus hommikul ärgates ootas, keegi oli minu ukse taha ja Tõnu&Merle ukse taha pannud väikseid kingitused koos kaardiga. Tuli välja, et see keegi oli meie tore majakaaslane Merit :). Ja nii möödusid meie jõulud, rahulikult aga üsnagi meeldejäävalt.
Esmaspäeval, juba uuel nädalal, tegime otsuse, et ärkame varem ja läksime linna asju ajama. Kõigepealt läksime Pitcher&Pianosse, kus me Tõnuga töötame ja ostsime sealt sööki natuke. Tahtsime proovida ära selle 50% discounti, mida töötajatele pakutakse kõikide söökide ja enamus jookide pealt. Samuti olin saanud ka Home Office'ist kirja, et tööluba on arvesse võetud ja andsin Pitcher'is selle manageri kätte ära, kes ütles et nüüd lähiajal peaks palka ka saama. Kõhud täis läksime ajasime muid tol hetkel tähtsaid asju ja päeva lõppedes liikusime tagasi koju Tescost läbi. Ostsin söögimaterjali ning sai teha korraliku söögi kaheks päevaks. Õnnestus päris maitsvalt.
Järgmised päevad jälle midagi ei teinud, aga õnneks kutsuti kolmapäeval tööle kella neljast. Ja oii see tööpäev oli ränk. Kuna tööpäev polnud eriti kiire ka, siis anti mulle "little task" nii nagu manager ütles. Ühesõnaga pidin vedama 40 tühja aga siiski rasket õllevaati läbi teise korruse välja service yard'i kus hoitakse prügi ja sarnaseid asju. Igaljuhul poolteist tundi little task'i tõmbas kogu keha ikka täiesti läbi!! Tööpäev kestis kella poole kolmeni, kell pool neli olin kodus. Samal öösel saabusid ka Merle vanemad, kes tõid hästi palju head paremat Eesti toitu: 1kg suitsusinki, musta leiba, Eesti juustu, verivorste, homemade hapukapsast, piparkooke, Kalevi komme ja šokolaadi, mitu latti suitsuvorsti jnejne. Saab jälle natuke Eesti isu veidike rahuldatud.

Ja täna ongi siis selle aasta viimane päev. Ärgates sain kaks kirja postiga. Ehk siis sain oma kullakalli passi tagasi Inglismaa valitsuselt ja ka viimase kirja koos kaardiga, et olen ametlikult lubatud Inglismaal töötama. Niisis tundub, et kõik hakkab jälle ülesmäge minema :) Tänase aastavahetuse õhtu veedan ma tööjuures juba 4 tunni pärast. Tuleb järjekordne üle 10 tunnine vahetus, aga noh aeg on kõik raha ja seda saab korralikult siis. Kuna on siiski aastavahetus, siis vist lubatakse töötajatel ka täna jooki panna korralikult. Niisiis, mina ootan näha palju tuttavaid nägusid ja palju toredat meeleolu.
Lubadused aastavahetuseks annan ka siinkohal ära. Kõigepealt peamine on saada baari tööle barmenina; teise lubadusena endale luban minna tantsutrenni, sest see pisik on viimasel ajal ennast nii kõvasti esile hakanud kergitama; ning kolmandaks luban ma enda elu palju huvitavamaks tegema hakata, sest eriti kui mul on nüüd kindel töökoht olemas ja pidev sissetulek. Seega saan endale lubade palju rohkem tegevust, et mitte ei toimuks koguaeg pidev toas istumine. Tahaks ka enda vanad-uued tuttavad üles otsida, kellega siin esimestel päevadel kui Inglismaal olin, sai suheldud. Niisiis vaja aastavahetus töiselt mööda saata ja uuel aastal huvitavama eluga pihta hakata :)

Kõigeparemat aastavahetust teile sinna ja kui Pingu, Norman ja John seda loevad siis teiega näeme juba uuel aastal Inglismaal. NIIIIICCCEE!! :)
Kõigi teie teistega kohtun juba väga varsti Eestimaal!!
Olge terved!
Peace out!!

Taani kohustuslikud turistipildid, Knudi sünnipäev, rõvedad joonistused ja Vaido Neigaus

                                  Ära nälginud piineldud sünnipäevalaps

 Knudi külalised karvased ja sulelised sõna otseses ja igas mõttes.

                           Islandilt pärit elukad.

 Siin erinevad inimesed. Vasakpoolse nime ei tea, aga naine on. Keskel on Kristjan Islandilt ja paremal Albert Hispaaniast.

               Panime sööki ja jooki.

 Siin on vasakul lätlane Kaspers, keskel Sören kelle juures pidu toimus ja paremal Johnny.

 Siin niisama sain räme vihaseks.

 Siin olime rõõmsad

 Panin selja vastu põrandat et pikali ei kukuks.

 Uni vist.

 Läksin unne ära mugava puitpõranda peale ja rõve värdjas tuli mind kohe mõnitama.

 Hommikul tegime pilti, sest hästi halb oli olla.

 Knudile imponeeris improvisatsioon.

                             Mina tegin selle kõva pildi. Pange taustapildiks endale!!

 See on siis pilt kaugelt Koldingi Christmas Marketist.

 Koldingi majad ja munakivitee

 Tõnu poseerimas koos ilusa kaadervärgiga taustal

Skulptuur naisest.

Maja ja külmunud suur vesi.

                                  Puu

                     Majad ja päikene nende peal õhtul.

 See on siis üks ilus pilt Söreni majas kuhu keegi oli joonistanud huvitava pildi.

           See on teine huvitav pilt mille keegi oli joonistanud sinna samasse kohta.

                      Väga ilus Vaido Neigaus

                                    Vaido ka teise nurga alt.

Mõned tähtsamad seigad, kus on meelde tulnud hetki jäädvustada

 See pilt nagu ka järgmine on tehtud Radisson SAS hotelli 30ndalt korruselt, kuhu ma teisel päeval Birminghamis peole läksin. Väga võimas vaade.

 See on väike kanaliäärne pilt kui kolmandal õhtul Merle ja Tõnuga linna peal laiamas käisime. Linn on igastahes öösel väga ilus!!

                                      Siin on minu kaunis värdjas maja-ja seikluskaaslane

 Siin on mõned huvitavad välismaalased inimesed. Meessoost isik on Jacob, kes kunagi meie juures elas alguses. Tüdruk all nurgas paremal on Alena Rumeeniast, paremal üleval Alvaro ja vasakul üleval Miriam. Kõik on hispaaniast peale rumeenlase kes on Rumeeniast.

        Siin on jälle seesama haige välimuse aga samas ilusa hingega noorhärra keda te üleeelmisel pildil nägite.                                                                       Hetkel viibime siis ühes klubis, kus jõime natuke napsujooki.

See pilt on ühes peost Liisu, Ally, Katre ja Regina majas, kui toimus Katre sünnipäev. Pildil on Ally sõber Ally  püütoniga(vist oli püüton). Selline nunsa elukas, alles 2 aastane. Sain isegi teda oma käes hoida. AWESOME kogemus!

                                                          See siin on püütoni toit. Hiireraibe.

                           Ja see olen siis mina, oma värske "christmas came early this year"-kingitusega.

Minu tuba ja kirjeldused, mida saatmas värvipildid

Kõigepealt siis pildid minu toast, et te näeks ära millises toredas koopas ma pesitsen.

                                           Selline pilt avaneb minu tuppa uksest sisse tulles

 Niiviisi istun laua taga, vaadates arvutiekraani ja vahepeal heidan pilgu ka meie tagaaeda ning samuti on näha 1/200000ndikku ilusast reservuaarist minu maja taga :)

            Natuke pilku paremale heites leiab minu väikse kapi, kus hoian väärisesemeid ja kapi sees ka riideid.

 Natuke veel paremale vaadates leiab minu kusjuures üsna üüratu voodi. Vägahea on!

 Väike nõks jälle paremale ja vastu vaatab peegel, kus loomulikult ennast igapäev vaatan. Peeglist vaatab hetkel vastu teine uks, mis on tegelikult vetsu uks. Tähendab seda, et meie majas igas ruumis igalühel privaatne vets. See on minu oma. Asetseb "väikse kapi" ja "suure voodi" vahel.

See on minu vets. Jah.

Ja ongi toale ring peale tehtud. Minule väga meeldib, igati hubane tuba. Aga aeg on vaja teda nüüd küll juba sisustama hakata, sest beežid seinad muutuvad liigagi üksluiseks juba. Järgmise paychecki eest saab ehk midagi korda aetud :)

Suitsuvabadus, lumi, töökoht, Taani ja palju muud

*3.detsember '10*
Hetkel istun Knudi ja Tõnuga Knudi sõbra Mihkli juures. Nad vaatavad seksuaalseiklusfilmi "Lesbian Vampire Killers" ja mina mõtlesin et kirjutan teile natuke lugusid vahepealsetest sündmustest enne kui Knudi sünnipäeva tähistama läheme.
Eelmise nädala neljapäeval sai mul täis kuu aega ilma suitsuta. Päris uhke värk. Ise poleks uskunud aga no näed, tegin ära! Ja siis veel siin üleeile sai täis ka NO-SHAVE-NOVEMBER mida teen edasi kuni aastavahetuseni raudselt :D Habe saab võimas olema :D
Ükspäev siin jõimegi Tõnuga natukene švipsi ennast ja mõtlesime, et ah mis seal ikka, ostame piletid Taani ja lähme Knudile külla. Siin me nüüd siis olemegi.
Enne Taani saabumist, mis toimus eile, tegime tööd kolm päeva konverentsil, kus iga päeva eest saime £40, pluss veel hommikulõunaõhtusöögid igapäev ja esimesel kahel õhtul sai end tasuta purju ka juua :). Konverents oli iseenesest igav. See oli üks spetsiifiline IT teemaline konverenst, aga see meeldis et sai paljude võõraste inimestega suheldes keelebarjääri hävitada, mida pole enam praktiliselt üldse. Palju uusi tuttavaid ja ülifun kolm päeva!!
Lumest kah niipalju, et need inglased on ikka täielikud mökud. 5cm lume pärast on juba liiklusraskused!!! Täiesti ulmeline lihtsalt, inimesed ei oska hakkama saada oludega. Hea et rong kusagile kinni ei jäänud lume tõttu, oleks küll päris jama olnud, aga õnneks läks siia tulek ilma viperusteta.

*Tänapäev*
Räägin teile nüüd pikemalt Taanist ja sündmustest muudestki.
Kui me Taani jõudsime ja bussi peale läksime, mis meid Koldingisse(seal kus Knud elab) sõidutas, panin ma tähele aknast välja vaadates, et Taani loodus, või vähemalt see piirkond küll, oli täiesti nagu Eesti. Kusjuures kõik samasugust laadi liiklusmärgid, õigetpidi liiklus, üsna palju lund ja metsad ja põllumaad ja kõik meenutas nii palju Eestit. Isegi linn kus olime, oli selline Eestile kohaselt väikene ja mõnus. Nii, et võib öelda, et sai Eesti isu ka natukene selle reisiga rahuldatud.
Knudi sünnipäeva juurde tagasi tulles, kuhu me toopäev läksime ja mis oli ka põhilisi põhjusi, miks me teda külastasime, kukkus väga hästi välja. Sai suheldud väga paljude huvitavate inimestega, kes olid hästi hästi erinevad kõik. Samuti ka see koht, kus Knud oma sünnat pidas, oli ülimahe. See oli nimelt ühe ta taani sõbra korter, aga see oli selline hästi mõnusasti ära sisustatud ja tekitas head meeleolu veel juurde. Kusjuures tollel samal kutil, kelle juures me olime, oli ülilahe vinüülimängija ja üsna palju oli ka vinüüle, ja nüüd on küll täielik vinüülimängija omamise isu peal. Peojärgsel hommikul oli otseloomulikult tohutu räige pohmell ja peavalu, aga see oli kõik seda väärt. Aga noh muidugi oli vaja peale peoplatsi puhastamist jälle poodi minna ja kast õlut võtta, mille me ka ära jõime ikka :). Õhtul läksime linna peale, nägime päääris ägedaid selliseid alternatiivseid huvitavaid kohakesi. Jõime natuke jälle, aga kuna me jõudsime öösel nii hilja välja, siis me magasime peo põhiaja maha, sest oli ikkagi tegemist väikese linnaga ja meie kes me oleme harjunud minema öösel alles linnapeale siin Birminghamis, kus toimub pidu igal kellaajal, siis olime jah natuke pettunud. Aga mis seal ikka. Hommikul enam nii halb polnud olla, ja läksime ära Knudi poole, kus järgmised kaks ööd ööbisime. Viimased kaks päeva Taanis olidki sellised hästi rahulikud, me  ei teinud mitte midagi. Korra liikusime linna peal ringi, mis peale 20min ammendas ennast täielikult, sest see linn on ikka liiga väike. Knud näitas meile ka oma kooli nii seest kui väljast ja mis on tõsiselt lahe selle kooli puhul, on see et kõik arvutid on Mac'id. Reaalne ITriik, isegi sellises väikses linnas. Aga nendel viimastel päevadel hakkas mul räige koduigatsus peale tulema, ja kodu all ma igatsesin juba nüüd enda Birminghami kodu. Ja see tunne oli alguses täitsa üllatav, sest ma pole siin üldse kaua elanud, aga kodutunne on tekkinud. No mulle see tunne igaljuhul meeldib :)
Tagasisõit Taanist oli samuti rahulik ilma viperusteta. Esimest korda lendasin lennukiga pimedas ja nägin linnatuledes Londonit, RAISK KUI VÕIMAS!!!! Ikka tõsiselt suur linn on see.
Lennukipealt maha tulles, ruttasime kohe rongipeale, siis metroo peale, ja siis jäime viimast rongi Londonis ootama. Meil oli tund aega vahet, ja seetõttu chillisime veidike aega Londoni peal, umbes 30min, eriti huvitavat polnud midagi, nägin maju ja inimesi. Läksime tagasi rongijaama, ootasime, läksime rongile, sõitsime rongiga Birminghami ja oii kui hea oli olla tagasi tuttaval new street'il, mis on korralikult jõulutuledes. Võtsimegi siis takso ja läksime ära koju. See tunne oli mega!! Sai üle pika aja päris voodis magada :)
Kaks päeva pärast Taani jõudmist läksime Tõnuga oma uude töökohta esimesel päevale, see oli siis 9s detsember. Me saime selle töökoha juba enne Taani minekut läbi Meriti ja Merili, kes siis meile teada andsid, et seal uut jõudu vajatakse. Esimene päev oli päris huvitav. Esimesele päevale kohaselt muidugi tekkis alguses palju häbiväärseid väikseid mõtetuid vigu aga need oli juba paari tunni jooksul kadunud.
Räägin siis tööst ka natuke ja kohast kus töötan. See on nimelt üks kahekorruseline pubi kanali ääres(meil need kanalid siin Birminghamis nii pikad, et pidid isegi Veneetsia kanalite pikkuse ületama). Koht on selline hästi hea reputatsiooniga ja ikka korralik koht, mitte nagu Gatecrasher(suur klubi), kus me varem töötasime. Minu töö siis hõlmab järjekordselt klaaside korjamist, ja nende pesemist. Aga lisaks kõigele nendele pean ma hoolitsema et baaris ka kõik muud asjad toimiksid, ja see annab minule rohkem vastutust. Pean varustama baari jookidega, vahetama vaate ja kõiki kõiki asju, et baaritöö toimiks korralikult. See töökohustuste mitmekesisus hoiab tööpäeva ka huvitavamana, mitte ei ole ainult üksluine klaaside pesemine ja korjamine. Samuti meeldib mulle ka selle töökoha puhul, et ka baaritöötajad ja kõik kes seal töötavad, korjavad ka klaase ja aitavad pesta kui liiga kiireks läheb. See õhkkond just seal, et kõik on võrdsed, meeldib mulle kõige rohkem. Ja mis veel kõige üllatavam oli esimesel päeval, et ka mina, kes ma baaris ei tööta ehk ei teeninda, saan ka jootraha päeva lõpus. Kogu jootraha mis baari antakse jaotatakse võrdselt ära ja mina ning ka teised kes baaris ei tööta saavad ka oma jootraha osa :). Niisis ongi iga päeva keskmine jootraha üle £4.5. Palk on selles kohas 5.93 tunnis aga eelmises kohas oli 5.05, niiet see koht on mitu korda kõvasti parem kui see eelmine töökoht, kus olin lihtsalt reaalne ori pidevalt.
Muidugi üks väike tagasilöök selle tööga on ka kuna kõik ei saa alati täiuslik olla. Probleem selles, et see koht on korralik ja järgib seadusi, mitte nagu eelmine koht, kus mina ja paljud teised töötasid ja töötavad ka siiamaani ebaseaduslikult, ja seetõttu on mul vaja seaduslikku tööluba. See käib just balti riigi kodanike ja veel mõndade riikide kodanike kohta. Nimelt peangi preagu ajama ühte paberimajandust, et saab seadusliku tööloa, mis maksab aga £90, niiet seetõttu peab midagi välja mõtlema, et saaks selle korralikult joonde, kuna muidu ei saa palka kätte. Aga küll ikka kõik lõpuks hästi läheb :)
Vahepeal on ka kool läbi saanud ja nüüd eilsest algas vaheaeg, mis kestab 10nda jaanuarini. Samuti tuli siin ka eile hommikuks selline lumevaip maha, et ei oleks uskunudki. Siin on korralik paanika. Inimestel talverehve autodel pole ja rongid ei liigu, rääkimata lennukitest. Mind õnneks see miski ei mõjuta eriti ja mulle lumi väga meeldib! Teeb selle pimeda aja palju rõõmsamaks, ja rahustab ka inimesed natuke maha oma siinses eriti kiires elutempos. Niiet ilus on jah!
Sain vahepeal ka oma esimesed hinded teada, milleks on B, B ja B-. Mina olen rahul, eelkõige sellepärast, et ma ei osanud üldse arvatagi, mis sealt nüüd tuleb, sest on ju uus koht ja ei tea süsteeme nii hästi. Aga õnneks läks hästi :)
Jõuludeks ega aastavahetuseks Eestisse ei kipu, sest sain töö omale nüüd ja vaja seal tegutseda. Veedan siis oma esimesed sellised pühad mujal riigis, ootan huviga :)

Soovin teile kõigile ilusaid rahulikke algavaid pühi ja räiiiget aastavahetust!!!
Vabandan, et ikka veel pole pilte ülesse toppinud, aga jõuluajal või kui ei jõua, siis uuel aastal saate küll palju pilte siit minu elust ja olust :)

Parimate soovidega,
Teie Regge ;)

uusimaid lugusid

Novembrikuu algas muutustega. Vähemalt muutustega, mida plaanin endas sisse viia, ehk siis fcuk all the bullshit!! Ma mõtlen, et aitab mõttetute asjade ja olukordade pärast vingumisest. Iga olukord annab ju lõppudelõpuks alati positiivsust, olgu see siis õppetund või kogemus ja muud sarnast. Iseenesest on aga lihtsam mõelda kui teha, seega on olnud uute muutuste sisse toomisel mõningaid tagasilööke, aga nende vastu aitab ainult nendega tegutsemine. Ja seda ma ka teen.
Samuti ka tänu mu kahele praegusele nö iidolile kellele ma igapäev kaasa elan (shout out to Siim ja Sass, kes elavad Austraalia elu) olen ma nende blogist haaranud kaasa ühe hea moto, mida kannan endaga kaasas nüüdsest koguaeg, sest ainult niiviisi saab elu huvitav olla. Motoks on FUCK IT! LET'S DO THIS!! Ja oii kuidas ma armastan seda lauset. Niisis selle moto abil, kavatsen ma kasvatada endas kõik selle tagasi mis kunagi aastaid tagasi kaduma läks.
Vahele ka muud juttu. Töölt lasti mind lahti ilmselt. Sest pärast viimast korda kui ma tööl olin(mäletate seda rõvedat päeva, mis oli vist kõige rõvedam päev maailmas) läksin ma magama ja kui üles ärkasin oli pühapäev ja telefonis sõnum, kus mind kutsuti tööle jälle. Aga saatsin sõnumi vastu, et ei tule kuna vaja kooliasju teha, ning kuna just eelmine päev räägiti sellest et kui tööle ei saa tulla siis peab textima 6h vähemalt ette, mida mina ka tegin aga kui inimesed ei mõista teisi inimesi, kes on samasugused INIMESED, siis pole midagi teha. Samas vihkasin seda tööd niikuinii kah, sest sellepärast ei jõudnud ma enamus päevadest esimesel kuul kooli, niiet fcuk that sh*t. Ka oma esimese assignmenti jõudsin sisse anda eelmine neljapäev, mida kirjutasin nagu ikka ja alati viimasel minutil. Nüüd see nädal on oodata neljapäeval 1300 sõnalise reporti sisse andmist ja seminari läbiviimist reedel. Nagu alati, pole kummagagi alustanud.
Pean hakkama uurima ajaplaneerimise arendamist endas, sest vahepeal eksin ära mõtetesse ja mitte millestki ei tule midagi välja. Seda need mõtted teevadki, 99% toodavad sitta. Parem tegutseda, kui mõelda nii palju, et lõpuks jääbki alles ainult mõte. Muudel juhtudel on elu ilus ja aina ilusamaks muutub :)
Armastan teid kõiki igal pool, kus ja kes iganes te olete ja saatke postkaarte, sest pole saanud postkaarti umbes 10 aastat ja viimane kord oli ka saatjaks vanaema! Tervitan oma vanaema siinkohal!!
Aadress:
23 Summerfield Crescent
Birmingham, Edgbaston
United Kingdom
B16 0EL

Ilusaid mõtteid teie peadesse ja olge muhedad ;)

xoxoxoxoxoxoxoxoxoxoxoxo

PS! Suitsuvaba 16 päeva

tagasivaatlemine

Mõned päevad peale 8ndat oktoobrit sain ma lõpuks siis tööle. Sinna klubisse ikka kus vist kõik siinsed eestlased töötavad. Neid on seal tõesti palju, liiga palju! Ei meeldi üldse et siin nii palju eestlasi on. Aga mis seal ikka!

Töö on enamvähem. Käid õhtust hommikuni ringi ja korjan klaase ning hoian põranda külastajatele puhta. Igaüks saab oma ala mida ta valvama peab ja korras hoidma. Klaase pestakse masinas ja nii ongi. Lihtne labidamehe töö. Palka saab £5.14 tunnis ja noh üüriraha saab kokku ja vaata et midagigi veel. Tõnu aind vana raibe leiab nii palju raha põrandalt. Isegi olen mõned kopikad maast taskusse toppinud.

Muidugi kõige sitem asi mis siin vahepeal toimunud on, on see, et ma läksin panka kontot avama ja nad küsisid mu käest proof of address'i lehte. Andsin neile ülikoolist saadud lehe, kus kirjas mu aadress ja muud asjad. Ütlesid et ei sobi ja vaja rendilepingu koopiat. Tegin rendilepingu koopia, mis võttis aega 2 nädalat. Sain valmis viisin panka, ja oh üllatust, SEE EI SOBI! Et neil on vaja ülikoolist saadud lehte kus on kirjas mu aadress. Nojah siis ma neid natuke noomisin, et eelmine kord andsin neile selle lehe aga siis ei sobinud. Aga õnneks mul oli see vajalik leht ikka kaasas kusagil koti põhjas ja andsin neile ära. Kõik ok, pöidlad pihus, fingers crossed, lubati 10 päeva pärast pangakaart saata. 10 päeva möödus ja sain kirja et see leht mis ma neile andsin, see oh üllatust üllatust EI SOBINUD! Läksin tagasi, sain asjad selgeks veelkord täpsemalt ja andsin neile õige lehe. Lubati 4 päeva pärast pangakaarti. See peaks siis nüüd kolmapäeval olema. Noh eks ma loodan parimat. Sest mul on täiega vaja pangakontot, muidu ma ei saa kusagile palka. Loodame parimat. Vahepeal oli meil siin ka gatecrasheri(seesama klubi kus töötan) inimestega staff night out. See oli päris lahe ikka!. Hästi vinged inimesed nii bar staffis kui floor staffis(klaasi korjamine). Palju uusi tutvusi ja inimesi kellega kohtunud, keel on mitu puntki ülesse poole tõusnud ja confidence kah seal ülevamal pulgal juba.

Iseenesest kui tööst veel rääkida siis pole mitte midagi hullu kui välja arvata see et need kaks superviserit kes meil on, üks Jay(õige nimega jahangir) ja Enam(õige nimega mohamed sumthing). Eriti see Jay, kutt ei oska inglise keelt absoluutselt, ma ei saa sittagi aru mida ta räägib ja püüa siis siukse inimese korraldusi täita. Et tema on üks inimesi kes ajab iga tööpäev korralikult närvi.
Eile oli veel täielik täpp i'l. Mind pandi kahte alasse mis olid erinevate korruste peal. Ja õhtu oli nii sitaks busy. Sain bartenderite käest sõimata et klaase pole baarides ja mida kõike veel. Aga no lihtsalt ei jõua nii kiiresti igalpool olla. Ja siis need kuradi gay ja enam ei saa ise appi ka tulla vaid suudavad aind oma suid liigutada ja käivad lisaks närvilisele õhkkonnale veel närvidele. IDIOODID.

Paar päeva tagasi toimus tööjuures bar training. Nüüd uuest nädalast peaks saama baari proovitööle. Ootan seda juba täiega, sest tundub päris huvitav ja kindlasti parem kui põrandaid rügada koguaeg.

Õnneks leidsin eile £29 töö käigus ja nüüd lähen varsti halloweeni tähistama.
Olge ise seal igalpool maalimanurkades kah mõnusad, kes iganes seda juhtub lugema.!

xoxoxoxoxoxoxoxoxoxoxoxo

Peace Out!;)

27.09 kuni tänapäev

*Ei võtnudki juua, hoopis rosinaid leidsin*
Aaaaa nüüd mul tuli meelde mis 26ndal tegin. Me läksime Merlega gatecrasherisse räigelt jooki panema, mis lõppes sellega, et ma oksendasin iga nurga peal linnas ja kodu tagaaias. Korralik jamps ikka küll.
27ndal aga pidin ma minema kooli welcome week'ile. Kolm päeva hommikust õhtuni 6 erinevat tutvustavat tundi. Mina arvasin, et sellega asi piirdubki. Et kui 27ndal ei jõua neile, et mis siis halba ikka juhtub, on ju need 6 lessonit võimalik teistel päevadel ka võtta, aga mis lõpuks välja tuli, oli see, et mul oli olnud hoopis induction esmaspäeval, kus ma kõik oma tunniplaanid ja asjad saan. Novot selline lugu siis. Õnneks midagi ulmelist polnud, põdesin oma järjekordse pohmelli ära ja läksime hommikul kohe National Insurance Number'i intervjuule. See on selline number, mida on vaja, et töötada kusagil. Intervjuu tehtud, läksin kooli, sain oma asjad aetud, ära koju ja uueks päevaks valmistuma.
29ndal läksin kooli, käisin kõigis 6s lessonis ja sain kooli eluolu natuke selgemaks, kuidas miski asi toimib jnejne.
Mingil päeval, ma nüüd täpselt ei mäleta, tuli Rob meie juurde natukeseks elama, niikaua kui oma koha leiab. Siis 29nda õhtul tulid meile eestlased külla, kes on kah siin koolis/linnas esimest aastat ja jõime niisama natuke igasuguseid erinevaid jooke. Midagi erilist polnud, tavaline istumine.
1.oktoobril läksin Jacobiga Barone'i Silent Disco'le. Kiire kokkuvõte. Jacob läks varakult minema. Jõin üksi edasi. Sain silent discole omased vajalikud kõrvaklapid kohapealt nii, et pidi enda Student ID tagatiseks andma. Pärast aga kui kõrvaklapid tagastasin, unustain Student ID küsida ja nüüd on see mingiks ajaks mul läinud niikaua kui 5£ kusagilt võlun ja saan tagasi sealt selle claim'ida. Läksin üksi öösel täispeaga koju ja mingi liigutusega nussisin jälle oma põlve ära, niiet trepid on minujaoks valusad jälle. Fast forward 4ndasse oktoobrisse.
4. oktoober - Läksin oma esimesse Jitsu trenni õhtul. Trenn oli päris selline huvitav. Warmup oli üleootuste väsitav, tõsiselt ulme, poleks uskunud, aga noh üle poole aasta pole trenni teinud, annab tunda!! Trenn oli võimas. Tutvusin uute inimestega, äge värk. Sinna trenni kutsus mind üks Jacobi sõber, Alvaro, samuti hispaanlane. Ta on tegelenud jitsuga ühe aasta, ja kooli läheb viimast aastat. Trennis õppisime martial arts'ile kohaseid basic nö võtteid. Huvitav oli nii ja naa. Ikkagi mulle eriti siuke asi ei istu, kuigi üsna fun oli küll. Ja mu see faking põlv kah teeb niipalju valu sportides, et mitte kuidagi ei saa millegagi tegeleda :S. Päris sitt lugu. Aga õhtul läksime selle Jitsu rahvaga BarOne'i, võtsime mõne joogi ja edasi Oceanasse, kuhu oli mul pilet juba varem ostetud. See pidu oli nii awesome. Faking Dirty Sanchez oli laval ja tegid eriti haigeid asju :D. Aga kuna mul oli raha null, siis nature supportis järjekordselt ja sain ennast korralikult konditsiooni juua. Pidu oli võimas. Tõsiselt võimas!! Koju jõudsime Jacobiga pool viis ja kell pool kuus jäin magama. 7:30 oli äratus ja esimene loeng oli kell 9. Kõndisime Jacobiga kooli poole kui avastasime, et tegelikult algab esimene loeng kell 10 ja mõnusad tund aega und oli täielikult raisatud. Esimene koolipäev oli päris huvitav. Aga praegu veel hästi võõras, inimestega suhelda ei julge väga eriti..VEEL..küll see kõik muutub. Palju kohanemist vaja üle elada.
Nüüd siis istun siin üleval 8ndal oktoobril, kell on 1:09 ja jõudsin lõpuks ometi oma tegemised blogimaailma ära kirjutatud. Olge kõik mõnusad ja headööd!!
Peatse kirjutiseni siis!
Peaceout bros&hos!!
:)

13.09 kuni 26.09

Hommik algas tavapärase pohmelusega ja terve päeva veetsin all diivani peal telekat uurides. Oli vaja end välja puhata algavaks päevaks, milleks oli siis mitte esimene koolipäev aga esimene päev mil tõstsin oma jala uude kooli. Läksime Tõnuga 14. sept hommikul kooli enrolment'ile, eesti keeli registreerisin end siis oma kursusele ära, sain Student ID, mille abil üldse kooli sisse lastakse ja mille peal on kõik vajalikud andmed. Ühesõnaga kool on päris äge. Kõik on tänapäeva tehnoloogiale vastav, võibolla mõne aastase nihkega aga siiski kõik okei. Koolis jällegi nagu terves selles linnas, nii palju erinevaid kultuuriesindajaid, kui nii võib öelda. Sain oma kõik vajalikud paberid kätte ja kõndisin esimest korda üksi koju kuna Tõnul oli vaja omi asju korda ajada. Kodu-koolitee on norm, mitte midagi erilist välja arvatud see, et mida rohkem kodu poole liigud, seda vähemaks valgeid inimesi jääb aga noh see on ka OK! Mulle meeldib. Käisin esimest korda tol päeval ka poes all by myself. Sai söögivarusid täiendatud natukese võrra.
Järgmistel päevadel midagi erilist nagu ei toimunudki, küll aga reedel läksime Jacobiga BarOne'i mingile üritusele, aga ei mäleta täpselt milline üritus see täpsemalt oli ja laupäeval läksime Ally, Katre, Liisu poole niiöelda housewarmingule kus siis kuulasime Ally vinüülplaatidelt eriti šeffi muusikat. Tütarlapsed mängisid pokkerit allkorrusel, me läksime Ally ja Tõnuga Ally tuppa niisama õlut jooma palju ja veel paremat muusikat kuulama. Pärast kui alla tulime jõime veel lisaks päris palju viina aga ilma pealekata, millest ma alguses aru ei saanud, sest pealekas oli olemas. Aga nagu Tõnu ütles, et nad on hardcore drinkerid siis püüdsin neid mõista :D. Nagu hiljem aga välja tuli, pole Tõnu mitte mingisugune hardcore drinker, sest kutt jäi niii purju :D. Isegi veel hommikul kui Merle talle musi tahtis teha, lükkas kutt Merle eemale öeldes: "ÖÖÖÖÖÖÖÄÄÄK!!" Selline lugu siis.
Kui pead olid natukenegi terveks ravitud hakkasime ASDA poole liikuma. See on põhimõtteliselt suur suur toidu, riiete, igapäevatarvete pood. Mina võrdleks seda Pärnu xxxMaximaga, mis on samuti üüratu. Veetsime selles poes oma tund aega kindlasti ma arvan, kui mu mälu mind alt ei vea. Ostsime sitaks manti. Ikka korralikult. Raha läks sama korralikult. Võtsime oma jõuvarud kokku ja proovisime seda laadungit kodu vedada, aga kusagil keskel ikka murdusime ja panime Merle enamus kodinatega bussi peale ja kohtusime temaga kodu juures. Koju ilusti kõik ära veetud, tegi merle süüa, sõime ja elu oli ilus välja arvatud see, et ma olin end haigeks joonud vist ilmselt nende kahe päevaga ja põdesin 2-3 päeva päris korralikku nohu. Aga läks see kah üle lõpuks.
22. sept oli Fresher's Fayre, mille ma oleks tänu oma lohakuse ja nohu tõttu maha maganud aga õnneks Jacob peksis mu ülesse kiirelt ja läksime. Seal olid kõik kooli Guild'id(korvpall, jalgpall, rugby, igasasju veel). Regasin end Jitsu free sessionile ära ja ostsin 4ndaks oktoobriks Oceana'sse pileti. Odavalt anti, pidi ära võtma. Läksin koju ja põdesin nohu edasi.
Neljapäeval 23ndal tulid Ally Katre ja teised loomad meile külla. Panime jooki veits ja kuulasime haigelt vanu lugusid. Teised lahkusid mingi kell minema juba ja me kuulasime Merle ja Tõnuga laule kella poole viieni. Tõnul on haige aju, kutt mäletab lihtsalt siuksi vanu legende ja onehitwondereid täiesti peast. Ulme inimene. See oli siuke hästi mõnus chill õhtu.
24nda hommikul pidin minema Bar & Restaurant Skills Workshop'ile aga tänu pohmellile sinna ei jõudnud. Õhtuks olime Ally ja teistega kokku leppinud väikese väljamineku. Käisime siis ühes lambi pubis, üks õlu seal ja edasi ühte teise lambikohta piljardit mängima ja sealt edasi Risa'sse, mis oli omaette kogemus. Läksime leti äärde, võtsime õlut. Aga kuna me seisime leti ääres Allyga tol hetkel kahekesi siis mingi kuradi meremehe kostüümis mees karjus meile, et "Hey guys, are you together?" Alguses, ei saanud ma korraks midagi aru, aga siis realization kick'is sisse ja ma olin jumala freaked out!! Pärast nägin, et neid samasuguseid "meremehi" oli seal veel mitmeid ja nad olid ikka täiesti homod. Selle asjaga ühelpool, liikusime ülesse teisele korrusele retro tantsuruumi, mis oli täiesti igav, sealt edasi alumisele korrusele väikese vahepeatusega WC ruumis ja miks ma seda eriti toonitan on see, et seal vetsus nagu ma hiljem teada sain on see kõikide klubide vetsudes, üks kutt kellel on seal terve rida lõhnasid ja siis pakub seal seepi ja käterätti. Ühesõnaga siuke teenindus. Mina muidugi arvasin et tasuta, aga no ei, siis kui kõik teenused pakutud, alles siis nõudis raha. RAISK!
Alumises saalis oli ülilahe. Tantsisime seal alguses ringis ja siis jäid silma mingid eriti püssid mustanahalised. Ja veel kui awesome'ilt nad tantsisid. Midagi täiesti hullu. Siis ma seal eyeballisin neid, sest päris raske oli mujale vaadata ja lõpuks Ally wingman'is mind ühega neist tantsima. Was pretty fcuking great!! :D
Lõpuks sai kell 2 ja läksime juba ära koju. Ehk siis nende koju. Jõime natuke edasi ja tuttu ära.
25nda hommikul läksime kogu rahvaga välja arvatud Tõnuga, Vintage Fair'ile Custard Factory'sse. Päris korralikud kaltsukad ja sellised eriti oldschool urban poed. Päris mõistliku hinnaga kah isegi. Aga 5 krooniga päris mitte! Aga kuna tegemist oli pohmelliga, siis see möla mis seda päeva saatis, oli meeletu. Lõpuks jõudsime koju, möla jätkus kuni uni tuli. Arvestatav päev kirjas!
Ausalt öelda ei mäletagi mida ma 26ndal tegin. Aga eks ta üks jooma oli. Vist. Või võibolla ma tõesti puhkasin.
*Seeya bitcheeees, ehk jätkan kohe oma jutuga, lähen võtan midagi juua köögist*

10.09-12.09 Kogu reis ja muud huvitavat

Tervist kõik kodused keda olen suvatsenud hüljata ja ka kõik ülejäänud kaasmaalased. Siit alustab minu blogi ja vestan teile lugusid siitpoolt maailma otsast.

10.sept
Reis siia Inglismaa pinnale algas 10 sept. Kõigepealt alustasin Tartust 5:30 bussiga sõitu Riia lennujaama. Sõit oli eriti rõvedalt pikk ja mis selle veel vastikumaks tegi oli Riia linnas sõitmine viimased poolteist tundi. Ja kui kellegile ei meeldi Eesti liiklus või ühistransport siis minge uurige tipptunnil Riiat.
Lõppudelõpuks jõudsin siis lennujaama pärale. Eriti rõve rahvamöll, tassisin oma 30 kilo pagasit bussist välja lennujaama ja hakkasin uurima kuna check-inida saab. Närv oli täiesti ületanud igasuguse normaalsuse piiri, niiet isegi inglise keelt ei osanud enam. Kuid pärast kogu seda puterdamist sain ma kuidagimoodi ikka aru kuhu ja kuna ma minema pean. Ootasin siis umbes tund aega oma check-in'i, mille jooksul ma kontrollisin umbes 10 korda kaaludel oma pagasit, sest mingi 2-3kg oli koguaeg üle. Lõpuks mingid asjad ära söödud ja teised minema visatud, sain rahulikult check-ini järjekorda minna. Järjekord oli pikk aga lõpuks sain oma pagasi kleebise pileti peale ära ja tatsasin rahulikumal sammul juba käsipagasit ja taskuid tühjendama. Minu idiootsuse ja arusaamatuse tõttu pidin pagasis oleva poole liitrise mahla ära viskama, sest teadupärast nii palju ei või lennukisse kaasa võtta.
Edasi sammusin nüüd värava poole, kus lennuk väljuma pidi, ootasin veel mõnikümmend minutit ja astusin lennukile. Sain hea aknaäärse koha, ja see tunne lõpuks seal lennukis olla oli lihtsalt nii priceless. Lend väljus 12:45. Kõik pinged ja närvid jäid sinna rõvedasse Riiasse ning nüüd olin juba õhus ja lendasin. Lend oli täiega mõnus, polnud ju umbes 3 aastat lennukiga lennanud. Lennukipeal vaatasin oma tutikast läpakast House'i kuuenda hooaja esimest osa, mis oli päris huvitav isegi, näha House'i sellises asutuses. Aga see selleks, nüüd maandusime Bristoli pinnal kohaliku aja järgi 13:45 ja ajavahe on 2h. Läksin oma pagasit nõudma, sain pagasi kenasti kätte ja alustasin teekonda lennujaamast välja, mis oli oodatust palju lihtsam. Ostin sealt eest piletiputkast pileti Bristoli kesklinna. Astusin bussile ja oli 45 minutit natuke rahulikum jälle olla. Aga läbi selle linna sõites oli kõik nii imelik, mulle polnud nagu veel kohale jõudnudki et kusagil Inglismaal olen. Nägin umbes mingis lambi mäest alla sõites paremat kätt pirogovi :D ja mingeid muid imelikke asju. Pluss veel see segaudus et siin see liiklus on ju absoluutselt teistpidi ja veel mitumitu asja millest tookord veel midagi aru ei saanud. Aga Merle ei valetanud absoluutselt kui ütles, et ma imestan kui ma Inglismaa busse ja ühistransporti näen. No nii inimlikus bussis pole ma mitte kunagi sõitnud. Lõpuks Bristoli bussijaama jõudes istusin pingile ja pidin ootama poolteist tundi oma National Expressi mis mind siis Birminghami viis. Terve selle tunni ja poole jooksul nägin ma no nii palju huvitavaid inimesi. Täiesti uskumatu. Inimesi oli täiesti seinast seina erineva välimusega. Tulles Eestist kus praktiliselt kõik inimesed on täielikud copycat'id, siis see oli küll omamoodi kogemus.
Lõpuks tuli see national express ja algas järjekordne sõit, seekord kahe tunnine. Ja lõpp-punktiks oli Birmingham. See niinimetatud maaliini buss oli kah nii ülimugav. Ja isegi turvavöö pidi bussis olles peale panema, täiesti wat the fuck. Teine maailm. Kogu selle 200km jooksul mis me sõitsime oli maantee kuue rajaline. Mul oligi ainult hämming hämmingu otsas.
Ja lõpuks siis jõudsingi Birminghami. Tulin bussist maha, sain oma kohvri kätte ja natukene õrnalt riivasin ühte kaasreisijat oma kohvriga ja kutt hakkas ise nii hullult vabandama. Mul oli nagu wat, mis ma nüüd tegema pean, mina ju sõitsin sulle oma kohvriga sisse. Vabandasin vastu ja ei saanud ikka midagi aru. Reaalselt nii viisakad inimesed!!! Edasi liikusin bussijaama ja nägin juba Tõnut ja veel ühte mingit venda, lõpuks tuli välja et see tundmatu on Ally ja tänu temale saime me autoga minu uude koju. Selleks hetkeks olin reisinud kokku 14h ja 40min.
Uus kodu on päris äge, pikk koridor, elutuba, seal elutoas ootas mind Liis, kes tahtis mult räigelt raha saada :D ja veel mõned inimesed keda polnud ammu näinud. Edasi läksin trepist ülesse kus näidati mu tuba ette. Minule meeldib, üksi elamiseks ideaalne tuba ja kõik asjad on olemas. Ma arvasin et ainult voodi ja laud on olemas aga isegi laual on sahtlid ja riidekapp on uksega ja siis on veel üks kapp millel on palju sahtleid ja veel üks väiksem kapp millel on uks ja wc on toas. Täiesti super, arvestades mu ootusi! Ja voodi on kusjuures isegi suurem kui mul kodus, niiet ainult thumbs up! Liis kolis tollel samal päeval siit minu toast välja kui ma tulin niiet õnneks ei pidanud kellegagi seda väikest tuba jagama, mis algul küll plaanis oli. Mõne aja pärast tuli üks selle maja elanik veel koju, nimelt üks Jacob, hispaaniast pärit vend, kes hakkab ka minuga samas koolis käima. Sellel samal õhtul kutsuti muidugi kohe peole, KOHE jälle vaja jooma hakata :D. Aga oma suure väsimuse tõttu suutsin ma sellele ära öelda. Tõnuga käisime kohalikus tanklas, ostsime tubakat sest tobi oli vaja. Ja kujutad ette 25g lahtine tubakas ilma flavour'ita maksab üle 120kr, võrdluseks meil eestis maksab 40g cherry choice'i pakk 67kr. Kuid noh tobi oli vaja ja niisis ostsime tolle ära. Pakkisin ennast sisse lõpuks, kõik läksid kodust minema, kes jooma kes tööle ja läksin elutuppa telekat vaatama ning sinna ma ka ära vajusin mõneks tunniks ning lõpuks kobisin oma voodisse.

11.sept
Hommikul läksin alla kööki endale putru või midagi tegema ja kohtusin veel ühe majaelanikuga, Meritiga. Tema kaudu me siia majja endale toad saimegi. Tema käib samuti seal samas koolis mida mina ja Jacob alustame. Ehk siis Merle on ainuke erak kes koolis ei käi aga teenib perele raha küll ilusti :D. Niisis jah kõigiga tutvutud ja siis ärkas Tõnu ja siis ka Merle, kellega me linna läksime. Tegid nö väikest tutvustust uuele turistile. Kesklinn on sitaks äge, ikka täiesti suurlinn ja mulle räigelt meeldib. Ajasime siis mingeid asju, käisime igasugustes poodides. Nägin ära 1£ poe ja isegi 0.99p poe kus sai igapäevaseid tarbekaupu palju odavamalt kui vaata et Eestis. Ja isegi täiesti tavalises mingisuguses väikses riietepoes olid juba nii lahedad asjad müügil, ja jumala soodsa hinnaga. Lemmikumad poed olid aga kindlasti NEW ERA pood, kus müüdi niii super ilusaid mütse. Ja teine haige koht oli Foot Locker, kus müüdi jumala haigelt kenasid jalanõusid, mille olemasolust kusagil Eesti kaupluses võid ainult unistada. Ja ikka ütleme ligi kolm-nelisada krooni odavamad ka. Pärast mitmetunnist tiirutamist kesklinnas siirdusime ühte kiirtoidu kohta, võtsime mõned ampsud ja läksime neid sööma siis Birminghami pirole. Mis on tegelikult, kui ma õigesti mäletan, hästi suur kiriku ala kus noored niisama chillivad ja joovad ka võibolla alkoholi, who knows. Pärast parki hakkasime tagasi kodupoole liikuma, nägin ära ka kus kool umbkaudselt asetseb ja läksime teepeal olevasse "Warehouse" poodi. Mulle meenutas hästi suurt vararealiseerimiskauplust. Seal oli hästi palju erinevat träna. Ükskõik mida hing ihaldab. Ja hästi soodsa hinnaga. Sealt edasi astusime kodu poole ja teepeal helistas Liisu ning kutsus õhtul meid Radisson SAS hotelli 30ndale korrusele peole. Kuna Merle ja Tõnu olid jälle tööl siis mõtlesin et heaküll lähen vast ise siis. Merit räägiti ka nõusse ja õhtul mingi kella ajal tulid Liisu, Katre ja Ally meie maja juurde taksoga ja sealt edasi siis radissoni. Seal oli üks Eesti tüdruk, kelle poiss John elas seal radissonis. Liftiga üles minnes läksid isegi kõrvad lukku, nagu lennukis juba vms. Tuba oli neil päris äge seal üleval, aga seda vaadet ei anna küll mitte millegagi võrrelda, see oli lihtsalt haige. Nägi absoluutselt kogu birminghami. Ma käisin kunagi Londonis selle London Eye peal ja muarust isegi too polnud nii äge. Kõige haigem oli aga see mis meelelahutus nendel rikkuritel oli, kes selles korteris elasid. Kutid olid reaalselt väljas ühte kohta, mida nende aknast sealt ülevalt hästi näha oli, kleepinud mingi superliimiga ühe naelased asfalti külge ja siis naersid neid inimesi kes neid korjata üritasid :D. Uskumatud inimesed.
Hakkasime siis seda bailat mängima koos punšiga mida külalistele külakostiks pakuti. Baila nagu baila ikka lõppes ära ja siis panid kutid reaalse muusika põhja, panid käima laserid ja tossumasina. Nagu mingisugune klubi pilvedes oleks olnud. Kuid noh inimesed massiliselt vedu ei võtnud sellest ja lõpuks pidime minema edasi kusagile veel. Läksime siis ära välja mina, ally, katre, merit ja hakkasime minema, tee peal oli mingi kutt pikali ja kiirabi abistas teda ja järsku olid ally ja katre kadunud. Läksin tagasi leidsin katre ülesse hotelli eest, ally oli ülesse läinud, katre läks järgi ja siis ootasin neid seal all. Siis kõndis mööda järsku mingi pere, ema ja isa koos väiksemate lastega, noh nii 10-12 aastased. Siis see tütar seal pirtsutas ja tõmbles midagi nii et isa võttis enda ja naise õlud ja valas keset tänavat maha ja küsis siis tütre käest et noh kas seda sa tahtsidki, mille peale ema virutas isale vastu nägu, isa kõndis minema koos lastega, ja ema tuli sinna hotelli ette ühte nurka, tõmbas seeliku ülesse ja kuses keset hotelli esist ning ütles ainult excuse me. Normaalne õhtu!!!:D Lõpuks tulid kõik alla, võtsime takso ja läksin koju. Koju jõudes kutsus Jacob enda tuppa suitsetama, suitsetasime ära, ja tuli hea uni =)

12.sept
Hommikul ärkasin jälle hästi vara, ilmselt oli reisiväsimus veel sees. Läksin süüa tegema, korrusekaaslased veel magasid. Kui nad lõpuks üles ärkasid hakkasime õhtuks plaani mõtlema. Jacob käis välja idee minna BarOne'i sest Fresher's week oli juba alanud. Niisis läksime õhtul kaheksa ajal BarOne'i. Võtsime erinevaid jooke. Jagerbomb'e ja muud huvitavat. Tantsisime natuke ja läksime edasi walkabouti. Tee peal nägin öist Birminghami, mis oli nii haigelt ilus. Täiega palju tulesid igalpool, suured hooned, väiksed mingid valgustatud sillad. Hästi hästi kena! Võtsime sWalkabout'ist mõned tiirud õlut, tantsisime räigelt ja moshisime. Muusikat oli seinast seina. Kohapeal kohtusime veel ühe eestlase Steveniga, kes käib ka seal UCB's. Minuarust kõik noored, kes koolis käivad siin linnas, käivad just selles koolis. Panime veel jooki natuke ja siis Steven koos oma inglastest tundengitest sõpradega käis välja idee minna Maltingsisse(see on siis nö ühika kompleks). Läksime mingi korruse kööki, ja järsku oli see köök rahvast täis. Jacob eksles ka kuidagi viisi sinna kohale :D. Alkoholi oli lademetes, kõik tasuta. Ja kuna saadi teada et me oleme fresherid siis hakati meid retsima, mis tähendas seda et tasuta alkoholi kallati vägisi suust sisse. Pudelid lükati suhu ja aeti vertikaali. Niiet aind kallas kõrist alla! Väga võimas pidu oli, palju uusi tutvusi ja sealt läksime siis edasi koju. Kodus suitsetasime natuke jälle ja ära unemaale!